Infojuhi ametipostis nähakse erinevaid rolle – kes näeb infojuhis eelkõige “patsiga poissi”, kes arendusdirektorit, kes suhtekorraldajat, kes lihtsalt palgalisa maksmise võimalust arvutiõpetajale.
Erinevad vaated infojuhi rollile
Koos arvutite laiema kasutuselevõtuga Eesti koolides 1990-ndate aastate keskpaigas tekkis koolides vajadus inimese järgi, kes suudaks arvutitega seotud probleeme lahendada ning nõustada õpetajaid ja kooli personali arvutite kasutuselevõtul. Esialgu oli see enamasti intusiastidest arvutiõpetajate tasustamata lisaülesandeks. Suurema arvutipargi puhul tähendas see palju tunde lisatööd, samuti polnud arvutiõpetajatel sageli piisavalt oskusi tehniliste probleemide lahendamiseks.
Professionaalseid IT tugiisikuid, kelle ametinimetuseks koolis sai infojuht, hakati laiemalt tööle võtma 1998. aastal suurte Tiigrihüppe programmi raames läbi viidud arvutihangete järel.
Koolide lõikes võivad infojuhi tööülesanded olla suhteliselt erinevad. See sõltub sellest, kui suur on kooli arvutipark, kui palju ja milleks õpetajad arvuteid kasutavad ning kui teadlik on koolijuht infotehnoloogia valdkonnas. Algselt oli infojuhi rolliks eelkõige arvutipargi korrashoid ja tehniliste probleemide lahendamine, kuid arvutite laiema kasutuselevõtuga õpetajate infojuhi roll koolis muutub ning üha tähtsamaks muutub töö inimestega.
Infojuht peaks olema pigem pedagoogilise taustaga administratiivtöötaja – koolidirektori parem käsi avalikkussuhete, kooli arengu planeerimise ja monitooringu, infosüsteemi arendamise ja haldamise osas. Infojuht koordineeriks IKT integratsiooni ainekavadesse ja igapäevasesse õppetöösse, algataks ja juhiks IKT-põhiseid õpiprojekte ning kavandaks/telliks/viiks läbi sellealast täienduskoolitust oma kooli õpetajaile.
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ei ole paika pandud infojuhi tööülesandeid ning infojuhtide ametijuhendid on koolide lõikes suhteliselt erinevad. Üheks katseks infojuhi rolli selgust tuua on Tallinna koolide IKT arengukava, kus on välja toodud infojuhi peamised tööülesanded:
- Kooli infosüsteemi haldamine ja arendamine
- Kooli avalikkussuhete korraldamine
- Tugi IKT rakendamisele õppetöös
- Koolitöötajate IKT-alase koolituse juhtimine
- Kooli IKT infrastruktuuri arendamine
Nagu näha, puuduvad selles loetelus tehnilised tööülesanded (riist- ja tarkvara hooldus, serveri administreerimine). Tallinna koolide IKT arengukava näeb ette selle teenuse sisseostmist IT firmadelt, kuid paljudele väiksematele maakoolidele poleks selline lahendus rahaliselt võimalik. Seetõttu tuleb infojuhil täita sageli mitut rolli, olla samaaegselt IKT integreerija õppetöösse kui ka süsteemiadministraator.
Suuremates koolides võib olla paremaks lahenduseks jagada need ülesanded kahe erineva inimese vahel. Näiteks Tallinna koolide IKT arengukavas on ette nähtud ka IKT tugiisiku koht. Tugiisiku tööülesannete hulka kuulub: kindlustada õpilastele, õpetajatele ja teistele koolitöötajatele vaba juurdepääs koolis olevatele IT vahenditele; nõustada ja abistada õpetajaid ja kooli töötajaid arvutikasutamisel tekkivate probleemide korral, elektrooniliste õppematerjalide ettevalmistamisel ning arvutiklassis ainetundide läbiviimisel; jälgida arvutite töökorras olekut; lahendada lihtsamad probleemid ning kutsuda vajadusel hooldusfirmast abi.
Praktikas lisandub siia ka õpitarkvara installeerimine ning õpilastele ja õpetajatele kasutajakontode loomine, kui koolis on olemas server. Selliste ülesannete ise lahendamine on sageli lihtsam teha koolisiseselt kui väljaspoolt hooldusteenust võttes.
Kooli infosüsteemi haldamine ja arendamine
Kooli infosüsteemi moodustab enamasti:
- faili- ja printserver
- e-post ja postiloendid
- kooli kodulehekülg
- erinevad veebipõhised rakendused (veebipõhine õpikeskkond, e-kool, raamatukogutarkvara, rühmatöövahendid)
- kooli õpilaste, personali, raamatute ja väikevahendite andmebaasid
Faili- ja printserveri platvormivalikul tuleb arvestada, et suur osa Tiigrihüppe programmi raames koolidesse jõudnud õpitarkvarast vajab serveril Windows NT/2000/2003 operatsioonisüsteemi. Tasuta ja avatud lähtekoodiga Linux või FreeBSD on sobivam, kooli kodulehe ja e-postiserveri ning tulemüüri haldamiseks. Rahaliselt ja ajaliselt on sageli mõistlikum kodulehe pidamine väljaspool kooli. Näiteks EENet pakub oma serveris kõikidele koolidele võimalust tasuta kodulehekülge ning e-postiaadresse pidada. Samuti on lihtsam tulemüüriserveri asemel kasutada veebipõhiselt administreeritavat ruuterit.
Veebipõhised õpikeskkonnad, täpsema nimetusega õpihaldussüsteemid, pakuvad õpetajale lihtsaid vahendeid muutmaks oma kursusega seotud info, õppematerjalid ja lingid õpilastele kättesaadavaks ning korraldamaks veebipõhist suhtlust ja õpilaste juhendamist. Sellistest keskkondadest on spetsiaalselt Eesti koolidele loodud lihtne veebipõhine õpikeskkond VIKO (vt http://www.htk.tpu.ee/viko/), palju võimalusterohkem on TPÜ-s arendatav IVA (vt http://www.htk.tpu.ee/iva/). Eesti keelde on tõlgitud Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis loodud Fle3 (vt http://fle3.uiah.fi).
Kooli avalikkussuhete korraldamine
Kooli avalikkussuhete korraldamine tähendab eelkõige kooli kodulehekülje haldamist, infolehe ja aastaraamatu toimetamine, kooli tutvustavate voldikute väljaandmist. Samuti tuleb nõustada õpetajaid ja juhtkonda koolist välja minevate infomaterjalide koostamisel ning püüda vältida tüüpilisi eksimusi, näiteks on algajate arvutikasutajate poolt koostatud dokumentides sageli rohkelt tüpograafiavigu.
Kooli kodulehekülje arendamisel tuleks kindlasti kaasata õpilasi ning aktiivsemaid õpetajaid. Kui kodulehekülg tugineb mingil sisuhaldussüsteemil, siis on võimalik paindlikult jagada lehekülje toimetamise õigusi erinevatele kasutajatele. Sageli on koolis õpilasi, kes hobi korras tegelevad veebidisainiga. Kodulehe kujunduse juures saaksid nad abiks olla.
Kooli kodulehekülgede sisu osas on soovitused kehtestanud näiteks Tallinna Haridusamet. Samuti tuleks kodulehe info osas järgida Avaliku Teabe Seadust ning vältida võimalikke Autoriõiguse Seaduse rikkumisi.