Informaatika didaktika tegeleb informaatika õpetamise eesmärkide, sisu ja meetodite uurimise ja arendamisega.
Iga teadusdistsipliin tegeleb peale oma peaeesmärkide veel ka mitmete “kõrvaltegevustega”, mis aitavad säilitada valdkonna identiteeti ja elujõudu:
- uuritakse oma ainevaldkonna teaduslike ideede ja koolkondade ajalugu (ajalooteaduse meetodeid kasutades),
- ühtlustatakse valdkonna oskussõnavara, arendatakse ja korrastatakse mõisteruumi (keeleteaduse meetoditega),
- uuritakse oma professiooni karakteristikuid ja rolli ühiskonnas (sotsioloogia meetoditega),
- kindlustatakse valdkonna teooriate filosoofilist vundamenti,
- arendatakse uurimistööks vajalikke uusi meetodeid ja vahendeid (statistika, infoteaduse ja infotehnoloogia abil) jne.
Ainedidaktika on üks selliseid iga teadusdistsipliini juurde kuuluvaid sidusvaldkondi, mis on paratamatult vajalik valdkonna seniste avastuste, oskuskeele ja terve subkultuuri edasiandmiseks järgmistele põlvkondadele.
Informaatika didaktika on seega ühelt poolt informaatika haru, mis tegeleb informaatika kui teadusdistsipliini tohutust teadmistepärandist õpetamisväärse väljasõelumisega ja selle korrastamisega sisemiselt koherentseteks ja õppijaile jõukohasteks õppeaineteks. Teisalt on informaatika didaktika kasvatusteaduse ainedidaktiline haru, mis uurib informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid peamiselt pedagoogilisest vaatevinklist. Seega eeldab professionaalsus informaatika didaktika alal ühekorraga pädevust kahes suhteliselt erinevas valdkonnas: tehnikateaduste alla kuuluvas informaatikas ja sotsiaalteaduste hulka loetavas didaktikas. Kumba komponenti olulisemaks peetakse, sõltub kohaliku akadeemilise kultuuri kontekstist. Näiteks tugevate kasvatusteaduslike koolkondadega Põhjamaades ja Saksamaal kuulub ainedidaktika reeglina pigem kasvatusteaduste juurde, seejuures ka institutsionaalselt – matemaatika ja informaatika didaktika õpetoolid/õppejõud kuuluvad pedagoogikateaduskondade alla. Eestis on ainedidaktika traditsiooniliselt rohkem seotud õpetatava ainevaldkonnaga.
Informaatika didaktika uurimisobjektideks on informaatika õpetamise
- eesmärgid (miks/milleks õpetada informaatikat?),
- sisu (mida õpetada?) ja
- meetodid (kuidas õpetada?).
Informaatika didaktika ei sündinud iseseisvana, tühja koha peale. Ajalooliselt sai informaatika didaktika alguse matemaatika didaktikast. Algselt kuulusid “klassikalised” informaatikaõpetuse teemad (nt. algoritmid, andmestruktuurid ja modelleerimine) matemaatika valikteemade alla. Kuna arvutid on muutunud igapäevaseks tarbeesemeks, mille kasutamine ei eelda programmeerimisoskusi, siis on matemaatilised teemad ja matemaatikale iseloomulikud õpetamismeetodid muutunud informaatika õpetamisel suhteliselt marginaalseks. Informaatika didaktikast on kujunenud omaette ainedidaktiline distsipliin, mis erineb teistest ainedidaktikatest mitmes mõttes:
- eesmärkide osas eristab informaatika didaktikat utilitaarsus – informaatikatundides õpitut on õpilastel võimalik koheselt rakendada igapäevases õppetöös. Informaatika õpetajal on oluliselt lihtsam vastata õpilaste tüüpküsimusele: “Milleks on mul vaja seda õppida?”
- sisu osas põhjustab tehnoloogia kiire uuenemine vajadust õppematerjalide pideva muutmise järele (mis omakorda põhjustab korralike õpikute puudumise – samas kui pea kõigis ülejäänud õppeainetes lahendatakse suur osa didaktilistest põhiprobleemidest juba õpiku abil)
- meetodite osas muudab informaatika õpetamise eriliseks õpetamissituatsioon, milles (erinevalt kõigist teistest õppeainetest) õpilased üldjuhul istuvad seljaga õpetaja poole ja nende põhitähelepanu on alati pigem oma arvutiekraanil kui tahvlil või õpetajal. Samas annab elektrooniline keskkond õpetaja käsutusse terve hulga uudseid töö- ja kontrollivahendeid, mis teiste ainete puhul puuduvad.
- paljud informaatikaõpetajad on rõhutanud informaatika õpetamise erilisust ka õpilaste õpimotivatsiooni osas – informaatikatundi tulevad õpilased üldjuhul vägagi meelsasti, arvutiga tegelemine pakub lastele huvi ilma et õpetaja selleks suurt vaeva peaks nägema.
Informaatika didaktika rakendused üldharidus- ja kõrgkoolis,
Rakendused firmakoolituses, nõustamises, mujal
Küsimused
- Miks sisaldab koolide informaatikaolümpiaad üksnes programmeerimisülesandeid (samas kui programmeerimine on ametliku kooliinformaatika õppekavadest ammu kadunud)?
- Millised on poolt- ja vastuargumendid informaatika väljajätmisele kohustuslike õppeainete nimekirjast?
Ülesanne
- Sõnastage informaatikaõpetaja 10 käsku (eetikakoodeks)